Võrekiired (Rajomorphii, Batoidea)

Sisukord:

Võrekiired (Rajomorphii, Batoidea)
Võrekiired (Rajomorphii, Batoidea)

Video: Võrekiired (Rajomorphii, Batoidea)

Video: Võrekiired (Rajomorphii, Batoidea)
Video: จุ๊จุ๊ ออนทัวร์ EP:84 รีวิวตับปลากระเบน ที่ควรรู้ 2024, Märts
Anonim

In superorder Rays sisaldab umbes sada liiki kiirte erineva suurusega (pikkus 50 cm kuni 4,5-7 m ja keha laius 30 cm kuni 5,7 m ja mass suurima liikide pikkus võib olla kuni 2 m). Superorderi esindajad kuuluvad lamellibranch kõhrekaladesse. Eripäraks on see, et 5–6 paari naelu pilusid asetseb keha ventraalsel küljel ja otsas seljaosa vahetult silmade taga. Võretel on suhteliselt lame keha, suurte rinnauimedega, mis sulanduvad peaga. Keha on rombikujuline või harvemini ovaalne ning kehaehituselt sarnanevad ainult saekalad haile. Nõelakese alumine külg on heleda varjundiga, selles on paar tükki viit tükki, suu ja ninasõõrmed. Nahk on kaetud väikeste hammaste emailiga (hammastega). Ülemise osa värv vastab nõela elupaigale (varieerub mustast helehallini). Hambad näevad tavaliselt välja nagu madalad prismad, tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad võimsa "riiv". Anaalset fini pole.

Väikehambuline sahk ehk püstolkraas (Pristis microdon), fotode foto kaladest
Väikehambuline sahk ehk püstolkraas (Pristis microdon), fotode foto kaladest

Peenehambuline saeauk ehk püstolkraas (Pristis microdon)

Sabastingray on piitsakujuline kuju. Paljudel liikidel, umbes kämbra keskel, on üks (harva kaks) pikk (suurtel liikidel - kuni 30–35 cm!) Terav tipu ja hammastega servadega lamendatud sarvjas nõel. Nõela alumisel pinnal on näärmerakkudega vooderdatud soon, mis eritab mürgist limaskesta saladust. Kui vaenlane (ilmselt peamiselt haid) ründab, lööb nõelake talle sabaga, tekitades nõelaga sügavaid haavatud haavu; haavale langev saladus põhjustab teravat valu. Stalkerid asuvad tavaliselt liivasel või porisel põhjal, pooled maasse maetud. Kui inimene astub kogemata nõela külge, siis hakkab ta kohe sabaga tagasi võitlema. Kui haava satub isegi väike kogus mürki, siis lisaks teravale valule langeb vererõhk, oksendamine, lihaste halvatus; surmajuhtumid on samuti teada. Elektrilistel kiirtel on ümberkujundatud lihaste kimpust spetsiaalne organ, mis tekitab saaklooma halvamiseks (kaitseotstarbel) elektrilahendusi. Heidete omadused on 60–230 volti, üle 30 ampri.

Manta ehk hiiglaslik merekurat (Manta birostris), fotode foto kaladest
Manta ehk hiiglaslik merekurat (Manta birostris), fotode foto kaladest

Manta ehk hiiglaslik merekurat (Manta birostris)

Erinevat tüüpi kiired, laialt levinud subpolarist troopilises tsoonis. Enamikku nende loomade liike võib leida eranditult mereveest, kuid mõned elavad ka magevees.

Nad toituvad okasnahksetest, limustest, koorikloomadest. Suurte pelaagiliste kiirte hulka kuuluvad plankton ja väikesed kalad.

Huvitavad faktid haide kohta
Huvitavad faktid haide kohta

Seotud artikkel Huvitavad faktid haide kohta

Taniura-limma (Taeniura lymma), fotode foto kaladest
Taniura-limma (Taeniura lymma), fotode foto kaladest

Taniura-limma (Taeniura lymma)

Stingrays aretada nähes muna või elussündide. Mõne perekonna oravarretel on emakas spetsiaalsed villid (tuntud kui trofoteenia), mis lisaks toidavad embrüot. Stingray superorderi tuntud liik on mantid, mida tuntakse ka hiiglaslike merekuradidena. Lisaks sellele tunnevad paljud elusloodusest huvitatud inimesed suuri liike liikidest, kes pärinevad harakatest ja kurvitsalistest. Venemaa, Ukraina, Türgi ja mõne teise riigi elanikud tunnevad paremini Aasovi ja Musta mere merekasse.

Triibuline makaron (Trygonorrhina fasciata), kalafoto
Triibuline makaron (Trygonorrhina fasciata), kalafoto

Triibuline nõges (Trygonorrhina fasciata)

Levinud troopilises ja subtroopilises meres, harv parasvöötmel. Nad elavad madalas vees, kuid on ka süvamerevorme. Istuvad kalad, kes elavad põhjas või põhjas, sageli urgudes osaliselt või täielikult muda või metsaga. Nad tulevad jõgede suudmesse. Mitmed liigid (Potamotrygon) elavad Amazonase basseinis ja teistes Brasiilia ja Paraguay jõgedes.

Elektriline nõelake ehk marmorgoog (Torpedo marmorata), fotode foto kaladest
Elektriline nõelake ehk marmorgoog (Torpedo marmorata), fotode foto kaladest

Elektriline nõel (Torpedo marmorata)

Küünte tiibu kasutatakse Portugali köögis delikatessi valmistamisel toormena. Viimasel ajal on kalajahu tootmiseks toorainena kasutatud kõrrelisi. Muistses Jaapanis kasutati nende loomade nahka katana käepidemete mähkimiseks selle tugevuse ja vastupidavuse tõttu. Kaasaegses maailmas toodavad nahka kotid, rahakotid, portfellid, vööd ja muud nahktooted. Iidsetel aegadel kasutati meditsiinis anesteesimisel elektriliste kiirte erilisi omadusi.

Lühikese sabaga näär (Hypnos monopterygius), fotode foto kaladest
Lühikese sabaga näär (Hypnos monopterygius), fotode foto kaladest

Lühike saba (Hypnos monopterygius)

Skata ülemuse süstemaatika:

  • Tellimus / tellimus: Myliobatiformes = sabaga kobras

    • Ülempere: Myliobatoidea =

      • Perekond: Gymnuridae Fowler, 1934 = Gymnuridae, liblikad

        • Perekond: Aetoplatea = Aetoplatea
        • Sugu: Gymnura van Hasselt, 1823 = võimlejad

          • Liigid: Gymnura altavela Linnaeus, 1758 = liblikatüve
          • Liigid: Gymnura bimaculata Norman, 1925 =
          • Liigid: Gymnura japonica Schlegel, 1850 = Jaapani liblikasrohi
      • Perekond: Myliobatidae = Kotkakiired

        • Alamperekond: Mobulinae = vahevöö

          • Perekond: Manta Bancroft, 1829 = Manty
          • Perekond: Mobula Rafinesque, 1810 = Mobula, stag
        • Alamperekond: Myliobatinae =

          • Perekond: Aetobatus Blainville, 1816 = täpilised kotkad
          • Perekond: Aetomylaeus = Lendavad kiired
          • Perekond: Myliobatis Cuvier, 1817 = Kotkad
          • Perekond: Pteromylaeus = tiibadega kotkad
        • Alamperekond: Rhinopterinae =

          Perekond: Rhinoptera = härg

      • Perekond: Rhinopteridae =
    • Ülemperekond: Plesiobatoidea =

      • Perekond: Hexatrygonidae = kuue nakkekiir
      • Perekond: Plesiobatidae =
  • Tellimus / tellimus: Pristiformes = Sawfish

    • Perekond: Pristidae Müller et Henle = saekiired

      • Perekond: Anoxypristis White & Moy-Thomas, 1941 = Aasia saag

        Liigid: Anoxypristis cuspidata Latham, 1794 = pülooni nõges

      • Perekond: Pristis Klein, 1776 = Sahasaed

        Liik: Pristis pectinata Latham, 1794 = sahakala

  • Järjekord / järjekord: Rajiformes = kiirtekujuline ehk rombikujuline

    • Ülemperekond: Dasyatoidea =

      • Perekond: Dasyatidae L. = nõelravid või nõelavad kiired

        • Perekond: Dasyatis Rafinesque, 1810 = merekassid

          • Liik: Dasyatis akajei Muller et Henle, 1841 = punane nõges
          • Liigid: Dasyatis americana = ameerika jälitaja
          • Liik: Dasyatis centroura Mitchill, 1815 = põhjapoolne vürtsküünal
          • Liigid: Dasyatis kuhlii Muller et Henle, 1841 = kirjurähn
          • Liik: Dasyatis matsubarai Miyosi, 1939 = Matsubara stingray
          • Liik: Dasyatis navarrae Steindachner, 1892 = Nessleri nõges
          • Liigid: Dasyatis pastinaca Linnaeus, 1758 = okasrohi ehk merekass
          • Liik: Dasyatis sinensis Steindachner, 1892 = hiina nõges
          • Vaade: Dasyatis ushiei Jordan & Hubbs, 1925 =
          • Liigid: Dasyatis zugei Müller ja Henle, 1841 = terav nõmm
        • Perekond: Himantura Müller & Henle, 1837 = Hymantura stalkerid

          Liik: Himantura gerrardi hall, 1851 = teravnõel

        • Perekond: Makararaja =
        • Perekond: Neotrygon =
        • Perekond: Pastinachus =
        • Perekond: Pteroplatytrygon =
        • Perekond: Taeniura =
        • Perekond: Urogymnus =
        • Perekond: Urolophoides Lindberg, 1930 = Urolophoid nõelad, nõelad

          • Liik: Urolophoides giganteus Lindberg, 1930 = hiiglaslik nõges
          • Liik: Urolophoides matsubarai Miyosi, 1939 = Matsubara stingray
          • Liigid: Urolophoides multispinosus Tokarev, 1959 = paljude spinniga torge
      • Perekond: Potamotrygonidae Garman, 1877 = jõe nõelad

        • Perekond: Heliotrygon =
        • Perekond: Paratrygon =
        • Perekond: Plesiotrygon =
        • Perekond: Potamotrygon = jõe jälitajad
      • Perekond: Urolophidae Müller ja Henle, 1841 = lühikese sabaga torupillid

        • Perekond: Urolophus =
        • Perekond: Urotrygon Müller et Henle, 1837 = Urolophi, oa-sabad, kanged torupillid

          Liigid: Urolophus aurantiacus Muller et Henle, 1841 = oranžikas-punane oartail

    • Ülemperekond: Rajoidea =

      • Perekond: Rajidae Bonaparte = Rhombus stingrays

        • Alamperekond: Arhynchobatinae =

          • Perekond: Arhynchobatis =
          • Perekond: Atlantoraja =
          • Perekond: Bathyraja Ishiyama, 1958 =
          • Perekond: Brochiraja =
          • Perekond: Irolita =
          • Perekond: Notoraja =
          • Perekond: Pavoraja =
          • Perekond: Psammobatis =
          • Perekond: Pseudoraja =
          • Perekond: Rhinoraja =
          • Perekond: Rioraja =
          • Perekond: Sympterygia =
        • Perekond: Okamejei =

          • Liik: Okamejei kenojei Mullet et Henle, 1841 = jaapani nõges
          • Liik: Okamejei meerdervoorti Bleeker, 1860 = poorne kiirt
        • Alamperekond: Rajinae =

          • Perekond: Amblyraja =
          • Perekond: Anacanthobatis =
          • Perekond: Breviraja Bigelow et Schroeder, 1948 = Heledapäised kiired
          • Perekond: Cruriraja =
          • Perekond: Dactylobatus =
          • Perekond: Dipturus Rafinesque, 1810 =
          • Perekond: Fenestraja =
          • Perekond: Gurgesiella =
          • Perekond: Leucoraja Malm, 1877 =
          • Perekond: Malacoraja =
          • Perekond: Neoraja =
          • Sugu: Raja Linnaeus, 1758 = võrevärvid
          • Sugu: Rajella Stehmann, 1970 = Süvamerekiir
          • Perekond: Rostroraja Hulley, 1972 =
          • Perekond: Sinobatis =
          • Perekond: Zearaja =
    • Ülemperekond: Rhinobatoidea =

      • Perekond: Rhinobatidae Bonaparte, 1835 = Rohly kiired

        • Alamperekond: Platyrhininae =

          • Perekond: Platyrhina Mullet et Henle, 1838 = Hiina ketaskiired, platyrins
          • Perekond: Platyrhinoidis =
          • Perekond: Zanobatus =
        • Alamperekond: Rhininae =

          Perekond: Rhina Bloch & Schneider, 1801 = Rokhli

        • Alamperekond: Rhinobatinae =

          • Perekond: Atütchotrema = Rohly kiired
          • Perekond: Glaucostegus = Glaucostegus
          • Perekond: Rhinobatos Link, 1790 = Kitarri nõelad või kitarristid
          • Perekond: Tarsistes =
          • Perekond: Trygonorrhina = Triibuline kivine kiirt
          • Perekond: Zapteryx = lühikese kaelaga kitarripulgad
        • Alamperekond: Rhynchobatinae =

          Perekond: Rhynchobatus Mullet et Henle, 1837 = terava sabaga või ninasarvikud

  • Tellimus / tellimus: Torpediniformes = Gnuslike, elektrikiired

    • Perekond: Hypnidae = Hypnova

      Perekond: Hypnos =

    • Perekond: Narcinidae = nartsissid

      • Perekond: Benthobatis =
      • Perekond: Crassinarke =
      • Perekond: Diplobatis =
      • Perekond: Discopyge =
      • Perekond: Narcine Henle, 1834 = Narcins

        Liigid: Narcine lingula Richardson, 1846 =

    • Perekond: Narkidae = Narc

      • Sugu: Electrolux =
      • Perekond: Heteronarce =
      • Sugu: Narke Kaup, 1826 = Narc

        • Liigid: Narke dipterygia Bloch et Schneider, 1801 = täpiline nark
        • Liigid: Narke japonica Schlegel, 1850 = Jaapani elektrikiirgus
      • Sugu: Temera =
      • Perekond: Typhlonarke =
    • Perekond: Torpedinidae Bonaparte, 1838 = Gnusic, elektrikiired

      • Perekond: torpeedo = elektrikiired

        • Vaade: Torpedo marmorata Valenciennes = Elektriline marmorist nõelake
        • Vaade: Torpedo nobiliana Bonaparte, 1835 = must elektriline vikerkaar
        • Vaade: Torpedo torpedo Linnaeus, 1758 = Elektriline torukraan

Liik: Dasyatis pastinaca Linnaeus, 1758 = merekass või nõges

Kirjandus:

1. Naumov NP, Kartashev NN Selgroogsete zooloogia. - 2. osa - roomajad, linnud, imetajad: õpik bioloogile. spetsialist. un-tov. - M.: Kõrgem. kool, 1979.-- 272 lk, haige.

2. Myagkov N. A. Atlas-võtmed kalale: raamat. õpilastele.- M.: Haridus, 1994.-282 lk.: ill